Kultuuripiirkonnad Eestis

 

2. teema: Seto kultuuripärand

Piiriülene kultuuriruum
Ajalooline Setomaa on jaotatud kahe riigi vahel:
 - Eesti Vabariik (1/3 pindlast)
- Vene Föderatsioon (2/3pindalast)

Setomaa Eesti Vabariigis paikneb kahes maakonnas:
- Võrumaa (Meremäe, Misso)
- Põlvamaa (Värska, Mikitamäe)

Seletus sõnale seto - ei see, ei too:
Eestlane siunab: keelt justkui mõistaks, aga näe, usk on võõras! Venelane kahjatseb: eh, usk on sama, aga keelest ei saa sotti!
Picture
Setomaa terviklik territoorium piiriüleselt (riigipiir märgitud lilla värviga)
Seto naine
"Kui Setomaal midagi toimub, on põhjuseks seto naine"
Ega setu mehed vanasti asjata öelnud: seto naist kõigepealt kuuled, siis näed! Hõppõkraam naise kaelas-rinnas võis kokku kaaluda kuni kuus kilo ning tegi loomulikult raha häält. Suurt kuhiksõlge saab kanda abielunaine.

Seto mees
Seto mees kannab aga vene mõjutusena särki ehk hamõt pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Kõige huvitavamad on aga seto meeste sukad, mis oma rikkaliku kirja ja erksate värvidega märkamatuks ei saa jääda.
Kui laulupeol või presidendi vastuvõtul kohtuvad mulk ja seto, tunneb neid ära kuue värvi järgi - seto kannab valget kuube.

Kuula seto keeles seto meest, kes räägib seto mehe olemusest SIIT.

Allolevad pildid on EAS Fotopangast: noored ja vanad kultuuripäranid kandjatena Setomaal
Pitsimesitrid
Laulmise kõrvalt on käsitöö Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits.

Setu pitsi tuntuim valmistaja ja koolitaja hetkel on Ulve Kangro, kes oma edulooga on esindatud ka kogumikus Loomemajandus Eestis.
Picture
Seto värviline pits (Ulve Kangro)
Seto talu
Turistil on võimalus seto talu näha külastades Värskas asuvat Seto Talumuuseumi. See kujutab 20. sajandi alguse Setomaa jõukat talu, kus on olemas kõik peamised taluhooned: elumaja, rehi ja rehealune, laut, heinaküün, aidad, suitsusaun, aga ka sepikoda ja savitöökoda, ku svõib näha meistreid töötamas.

Elumajas on kõik nii nagu õigeusklike setude taredes: söögi ja töönurk, kööginurk, magamisnurk ja pühasenurk. Pühasenurgas on kindlasti ikoon ehk pühapilt, mida kaunistavad peene tikandiga pühaserätid. Tares laiutavas ahjus saab valmistada toitu ja ahju tagaküljel on mõnus lesimiskoht.
Muuseumis korraldatakse setode kultuuri tutvustavaid leelopäevi, käsitöönäitusi ja õpitakse tegema käsitööd.

Setomaa külamaastikele on omane teistsugune hoonestatus. Eestis tavaline pikk rehielamu on Setomaale võõras (rehi paikneb elamust lahus). Setu talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, värava ja vahetaradega suletud hoov moodustades nn kindlustalu. Talu kõrge aed on kui kindluse sein, ehitatud palkidest ja kaetud varjuandva katusega. 
Seto talust saab kena näite külastades Rikka-Ivvani talu. Seal ealb linnast maale kolinud noor pere ja talu on viimaste aastatega saanud üheks esindustaluks, kus toimub nt igasuvine pillilaager jms. Talu perenaine, Sigre Andreson, juhib ka Seto Käsitüü Kogo.

Vaata pilte Rikka-Ivvani talu noorpere elust ja talust Setomaal (allikas: Rand 2009):
Seto toidupärand
Setomaa omaaegne vaesus on perenaistelt nõudnud kokkuhoidlikkust ja oskust piskuga välja tulla.
Setode toidud on tihedalt seotud kirikupühadega.
Setu Talumuuseumi Tsäimajas saab turist maitsta ehtsaid setu toite-jooke, nagu suuliimi (külm supp), sõira, pliine ja köömneteed. Uuel hooajal on seal plaanis hakata korraldama ka seto toidu tegemise teemapäevi.

Seto köögi traditsiooni nii vanal kombe kohaselt kui kaasaegsel moel pakub turistidele lahkelt ka Seto Turismitalu.
Seto leelo
ehk mitmehäälne regivärsiline laulutraditsioon

See on Seto kultuurist kantud UNESCO vaimse pärandi maailmanimekirja.

Seto leelotraditsiooni kandjaks on eelkõige leelokoorid. Iseloomulik on eeslaulja ja koori partii vaheldumine: eeslaulja laulab värsi, koor liitub rea lõpusilpidel eeslauljaga ning kordab värssi. Väga oluline on improviseerimisvõime: ilma selleta ei ole võimalik tunnustatud laulikuks saada.

Loe lisaks või laula seto karaoket SIIT.
Seto leelokontserti on turistina võimalus tellida Seto talumuuseumist Värskas

Seto Lauluema e "Seto Lauluimä"
Aunimetus väga paljude värsireas seto rahvalaulu teadjale. Kõige rohkem rahvalaule teadis peast kirjaoskamatu lauluema Anne Vabarna, kellel oli meeles üle 100 000 värsirea rahvalaule. 

Seto kõne- ja kirjakeel
Seto keel on ajalooline lõunaeesti keele murre, mis on sama hästi säilinud kui võru keel. 
Kui võrukene ütleb: ei olõ, siis setuke ütleb: olõ’i. Setudel lihtsalt p u u d u b sõna "ei".
Ja kui keegi ajab luiskejuttu, häälitseb setu umbusklikkuse märgiks: põõ

Koostamisel on Seto aabits (mis 2010.a lõpus peaks ilmuma).
Seto keelt väljaspool Setomaad kuuleb Vikerraadiost uudistesaate Setu lood näol (kuula
).

Seto eepos ja kuningriik
Setodel on oma eepos. Lugu käsitleb peategelase Pekolasõ (Peko) sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja kuningaks kroonimist. Seto rahvausundis on Peko viljakusjumal.
Eeposes laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi  valitsema. Nii tulevatki setod igal aastal kokku, väljuvad Eesti riigi seadustest, loovad oma Seto kuningriigi ja valivad kuninga.

Sündmust Seto Kuningriigi päev korraldatakse kord aastas. Kuningriigil pole alalist pealinna, vaid pealinn käib külakorda. Rahva poolt valitakse aastakse Setomaa ülemsootska ehk setode kuningas.

Vaata pildigaleriid ülemsootsa valimistest (allikas: Seto Kuningriigi koduleht):
Setode usukombestik
Setod on õigeusklikud. Tänapäevani on säilinud kirikukalendriga seotud pühade tähistamine. Tõmbeteguriks on saanud päätnitsapäev - surnute mälestamise püha, sel puhuks kaetakse haudadele lauad ja pärast liturgiat kirikus algab piknik koos kadunukestega.
Setomaa külamaastikke ilmestavad õigeusu kirikud ja väikesed külakabelid - tsässonad (väikesed puitehitised, mille son hulgaliselt ikoone, pühaserätte, küünlaid, lilli, katusel väike rist).
  Tsässonad on lukustatud, suvel on teatud külakabelid ka turistidele avatud.

Vaata tsässona välimust ja sisemut ning päätnitsapäeva katet haual: