7.3.1 Takistid

Vooluhulk läbi takisti sõltub rõhkude vahest takistil, mida suurem rõhkude vahe seda suurem on vooluhulk. Kohtades, kus ei vajata konstantset vooluhulka kasutatakse takisteid, kuna vooluhulka reguleerivate ventiilide maksumus on kõrge.

Takisteid kasutatakse juhtudel kui:

  • koormus ahelas on konstantne
  • koormuse muutumisel muutuv tööorgani liikumiskiirus ei oma tähtsust või on see soovitav.

Mida lühem on takistuse pikkus seda väiksem on vedeliku viskoossuse mõju voolutakistuse suurusele.

1. Vedeliku viskoossusest sõltuvad takistid.

Joonis 7.3.1.1 Ühesuunalise toimega takisti

Mõlemasuunalise toimega takisti


Vedelik juhitakse takistuskohta 3 takisti südamikus olevate kanalite 1 kaudu. Takistuskoht moodustub südamiku ja hülsi 4 vahel. Hülsi pööramisega saab takistuse suurust sujuvalt muuta. Voolutakistus toimub mõlemas suunas.


Vajadusel takistada vedeliku voolamist ainult ühes suunas lisatakse takistile mittetagasivoolu ventiil.


Joonis 7.3.1.2 Mõlemasuunalise toimega takisti

Ühesuunalise toimega takisti

 

Voolamist takistavas suunas juhitakse vedelik klapi 5 taha ja vedeliku voolu takistamine toimub samuti kui mõlemapoolse toimega takistil (paremalt vasakule). Vastupidises suunas avaneb klapp 5 juhtides vedeliku takistusest mööda. Osa vedelikust voolab ka läbi takistiavade puhastades neid.


Joonis 7.3.1.3 Drossel, joonis 7.3.1.4 Sümbolid, joonis 7.3.1.5 Drossel mittetagasivooluklapiga

2. Pidurdusventiil


Joonis 7.3.1.6 Pidurdusventiil
Allikas: Бош Рексрот АГ Гидропривод. Том 1. стр. 236

 

Joonis 7.3.1.7 Pidurdusventiili sümbol
Allikas: Бош Рексрот АГ Гидропривод. Том 1. стр. 236

 

Joonis 7.3.1.8 Pidurdusventiili skeemi sisselülitamine
Allikas: Бош Рексрот АГ Гидропривод. Том 1. стр. 236

 

Sümbol ja ventiili ühendusskeem

  1. korpus
  2. kolb
  3. vedru
  4. ventiili hoob
  5. tihendid
  6. mittetagasivooluklapp
  7. lisadrossel-takisti
  8. lisakanal
  9. kruvi

Hoob 4 surub kolvi 2 paremale, Läbivooluava läbi peakanali väheneb sõltuvalt hoova 4 asendist millega toimub kolvi liikumiskiiruse vähenemine ehk pidurdus. Kui läbivool avade A ja B vahel sulgub, kolvi liikumine peatub. Paralleelse takistiga 7 saab reguleerida vooluhulka olukorras kus peakanal on suletud.

3. Vedeliku viskoossusest mitte sõltuvad takistid.

Joonis 7.3.1.9. Viskoossusest miite sõltuvad takistid - täpistakisti

Allikas: Бош Рексрот АГ Гидропривод. Том 1. стр. 237

Nendes ventiilides, mida tuntakse ka täpistakistite nime all on takistusala võimalikult lühike. Nende põhikomponentideks on korpus 1, regulaator 2 ja düüs 3. Vedeliku voolamisel avast A avasse B toimub vedelikuvoolu takistamine avas 4, mille pindala saab muuta siibri 5 pööramisega. Madal temperatuurisõltuvus saavutatakse tänu ava õhukeseservalisele ehitusele. Reguleerimiskruviga 6 saab muuta siibri 5 asendit, millega saavutatakse eriti täpne reguleerimine. Valitud asendi blokeerimiseks kasutatakse kruvi 7.