Kosmeetikatoodete keemias kasutatavad ained

iDevice ikoon
Rasvad ja õlitaolised ained- võivad olla vedelad, poolvedelad või tahked, sünteetilise või taimse päritoluga. Sünteetilistest tuntumad on vasliin, parafin ja mäevaha. Põhitooraine nende saamiseks on nafta. Taimsetest rasvadest kasutatakse enam oliivõli, kakaovõid, kookosrasva, jojobaõli, pähkliõli, palmiõli. Vahadest kasutatakse mesilasvaha ja lanoliini ehk lambavilla vaha.

Želeetaolised ained- need on enamasti sünteetilised või looduslikud polüsahhariidid- agar ja tärklis, valgud- želatiin, kaseiin, soja- ja maisivalgud. Tähtsad toorained rasvavabade kreemide tootmisel.

Niisutavad ained- tuntumad on glütserool. Sorbitool, fruktoos.

Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained- seepide, šampoonide, kreemide valmistamisel ülitähtsad, sest vähendavad pindpinevust. Aitavad keemilistel ühenditel vees lahustuda ja muudavad toote vahustavaks. On eelkõige mustust eemaldava toimega.

Desinfitseerivad ja konserveerivad ained- hävitavad baktereid ja hoiavad kosmeetilisi vahendeid riknemise eest. Need on etanool, bensoehape( jõhvikad), salitsüülhape, alumiiniumühendid.

Lõhnaained- et varjata ebameeldivate komponentide lõhna. Peaaegu kõik kosmeetilised vahendid sisaldavad lõhnaaineid. Kas eeterlikke õlisid, palsameid, vaike, mentool ja kamper.

Lahustid- laialdaselt kasutatakse desinfitseeritud vett, mis on segatud etanooliga või glütserooliga. Butanoole ja pentanoole kasutatakse küünelakkide valmistamise juures. Rasvataolistest ainetest kasutatakse õlisid.

Sünteetilised polümeerid- neid kasutatakse juuksehooldusvahendites, küünelakkides, koorivates kreemides.

Värvained- hoolega jälgitakse värvide mürgisust ja mõju nahale. Kasutatakse metallide oksiide, rauaühendid, kroomiühendid, või orgaanilisi värvaineid mida saadakse loodusest.

Vitamiinid ja hormoonid- hea moodus viia neid naha sisse.

Kosmeetikatoodetes kasutatakse erinevaid aineid 3000, lõhnaaineid isegi 5000 ringis.

Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine.

Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad.

Tuntumad taimsed õlid

  • jojoba-, avokaado- ja saialilleõli rahustav ja põletikuvastane;
  • porgandiõli pehmendab ja kaitseb nahka liigse kuivamise eest, sisaldab A-vitamiini ning nahka pruunistavad B-karotiini;
  • oliiviõli pehmendab ja niisutab nahka, põletikuvastane;
  • maisiõli imendub hästi, toidab nahka vitamiinide ja antioksüdantidega.


Tuntumad loomsed õlid

  • kalamaksaõli ravib hästi rasust nahka ja aknet;
  • platsentaõli sisaldab palju aminohappeid, mineraale ja vitamiine, kuid Euroopas (sealhulgas Eestis) ei lubata seda kosmeetikatoodetes kasutada;
  • veelindude liigeserasv lõhnatu ja läbipaistev õli, mis hapnikuga kokkupuutel ei rikne.

Emulgaatorid (trietanolamiin jt) -puhastavad ja niisutavad nahka ning nende ülesanne on kreemi või emulsiooni koostisainete liitmine.

Toime- ehk mõjuained (aktiivkomponendid) jagunevad toime järgi järgmiselt:

  • Niisutajad naha niiskusesisalduse säilitamist peetakse kaasaegse kosmeetika võtmeküsimuseks, sest see pidurdab vananemist.
  • NFM ehk natural moisturizing factor nahas loomulikult olemas, kuid kreemidesse lisatuna suurendab naha niiskusesisaldust;
  • hüaluroonhape mükopolüsahhariid, leidub naharaku välisaines, üks soositumaid ja kallimaid niisutajaid, suudab siduda vett kuni 400 korda oma kaalust rohkem;
  • ternespiim sisaldab proteiine, rasvhappeid, vitamiine ja niisutavaid aineid;
  • kalaproteiinid kalade skeletist saadud proteiinid, mis imenduvad hästi nahka ja on tugevad niisutajad;
  • puuviljahapped ehk AHA-happed peenmolekulaarsed looduslikud komponendid, näiteks suhkruroost saadav glükoolhape, piimhape, rohelisest õunast ja pirnist saadav õunhape, sidrunhape. 3-4%-lise AHA-sisaldusega toodetel on niisutav efekt.
  • Niisutajate hulka kuuluvad ka glütserool, sorbitool, karbamiid, kollageen, mükopolüsahhariidid (parandavad kollageeni ja elastiini moodustumist) jt.

Bioaktiivsed ained elavdavad naha tegevust, parandavad ainevahetust ja mikrovereringet ning aitavad kaasa naha uuenemisele:

  • aminohapped proteiinid, mille najal on üles ehitatud kõik koed;
  • DNA ja RNA parandavad naha ainevahetust, reguleerivad valgusünteesi, suurendavad naha võimet siduda vett ja omastada hapnikku;
  • elastiin tugivalk, mis annab nahale elastsuse, pingutab, vähendab kortse;
  • embrüoekstraktid takistavad niiskuse haihtumist, parandavad rakkude jagunemist, kuid neid ei lubata kasutada nagu platsentatki;
  • mesilasema toimeaine rahustav, pehmendav, põletikuvastane;
  • kollageen enim profitoodetes kasutatav suurmolekulaarne valk nagu näiteks letsitiin (leidub munarebus, seemnetes, rakumahlades), õietolmuekstrakt jt.

Rahustavad ained

  • bisabolool saadakse kummelist;
  • roheline tee;
  • taruvaiguekstrakt oma põletikuvastase toime tõttu sobib just rasusele ja vistrikulisele nahale.
  • Säilitusained ja antioksüdandid, näiteks salitsüülhape, sidrunhape, E-vitamiin jt, hoiavad kosmeetikumid kasutamiskõlblikena.
  • Lisaks loetletud ainetele sisaldavad kosmeetikumid vitamiine ja miroelemente, värve ja pigmentaineid ning lõhnaaineid. Viimaseid kasutatakse aga üha vähem, kuna tegemist on peamiste allergiatekitajatega. Viimaste aastate suunda ongi tagasipöördumine looduse, värskuse ja puhtuse poole ning keskkonnasäästlikkus.

Näiteks on tunnustatud iluravivahendiks saanud muda-, turba- ning savimaskid. Nende abil mineraalide omastamine ergutab naharakkude tegevust, tõstes näiteks nende hapnikusisaldust ja normaliseerides naha bioloogilisi protsesse


Creative Commonsi litsents
Autori Liina Maasik teos pealkirjaga Näo- ja kehahooldustooted on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Estonia litsents.