Seadusest tulenevad nõuded

iDevice ikoon
Nii kosmeetikumide kui ka muude toodete tootjad-tarnijad kannavad lõplikku vastutust tarbija ees koos riigiga - igaüks oma pädevuse piires. Tootja osa sai väga lühidalt juba kirja, riigi osa on tagada arusaadav seadusandlus ning sätestatu elluviimine. Sestap on riigi seadusandlikud instantsid loonud suure hulga seadusi-määrusi ja täitevvõim ellu kutsunud vastavad riiklikud järelevalve- ja sunniorganisatsioonid. Sest kui pole kontrolli ja puudub sund, kaob ära ka seaduskuulekus.

Nagu eespool kirjas, on järelevalve kosmeetikumide terviseohutuse üle Eestis põhiliselt Tervisekaitseinspektsiooni ülesanne. Aastas saab sellest asutusest realiseerimisloa tuhandeid uusi tooteid. Enamik neist vastab nõudmistele, kuid on olnud ka neid, millele ametnikud pidid näitama stopptuld. Õnneks on hakanud vähenema vahendajate katsed sokutada Eestisse kaupa, mida Euroopa Liidu liikmesriikides või ka mujal mingil põhjusel müüa ei tohi.


Kosmeetikumidele realiseerimisloa väljastamisel järgibki Tervisekaitseinspektsioon suuresti Euroopa Liidu sellealaseid ettekirjutusi. Neist lähtuvalt on tagasi lükatud platsenta tõmmist sisaldavaid kosmeetikatooteid, kuna EL kosmeetikadirektiiv keelab müüa inimrakke, -organeid ja -kudesid sisaldavaid tooteid. Eestisse sisseveoks ei saanud luba ka India hambapasta, mille fluoriidisisaldus oli üle normi ja realiseerimisaeg lõppenud.

Aerosoolpakendite puhul aga peab jälgima, et deodorandid ja juukselakid ei sisaldaks osoonikihti lagundavaid gaase, näiteks freoone. Samal ajal on lubatud propellendina (aine, mis surub laki või deodorandi pudelist välja) kasutada propaani või butaani.

KOSMEETIKUMI OHUTUSE TAGAMINE

Kosmeetikumi toime ja ohutuse määrab koostisosade valik. Kosmeetikum koosneb enamasti kas sünteetilistest või looduslikest ainetest-ühenditest - need ei tohi valmistoodangus olla tervisele ohtlikud. Kuna sajaprotsendiliselt ohutuid tooraineid/kemikaale pole olemas, tuleb tootjatel nende kasutamisel ja ohu minimeerimisel juhinduda suurest hulgast ettekirjutustest ning juhenditest. Näiteks Euroopa Liidu kosmeetikavahendite direktiiv keelab kasutada 420 ainet; loetleb teatud ainete piirkontsentratsiooni toodetes; määrab tooted, kus võib teatud aineid kasutada; seab limiidid konservantidele, värvainetele, UV-filtritele.

Enamasti kasutavad kosmeetikumide tootjad tuntud ja uuritud ühendeid. Kui aga tegemist on vähemtuntud komponendiga, tellitakse arvamusi asjatundjatelt ja valmistoodangut testitakse kas loomadel või inimestel. Täiendavaid andmeid tuleb koguda ja teste teha isegi siis, kui kasutatakse küll tuntud ainet-ühendit, kuid varasemast erineval moel.

Uus kosmeetikum valmib tootearendaja ja toksikoloogi koostöös, neid toetab hulk teisigi tegijaid. Lõpliku hinnangu toote ohutusele annab aga ohutuse/riski hindaja, kellel peavad korraga olema nii farmatseudi, toksikoloogi, dermatoloogi kui ka meediku teadmised. Lisaks erialasele tarkusele peab ta olema vastutusvõimeline, väga usaldusväärne ning eetiline inimene.

Riski/ohutuse hindaja on kompaniis toodete ohutuse eest vastutav võtmeisik. Kui ta teeb oma tööd hästi, on tootja edukas. Kui ta on vääratanud ja kasvõi üksainus toode saab turul süüdistuse terviseohtlikkuses, võib tootjale järgneda katastroof.

 


IDevice küsimuse ikoon Enesekontroll
Järelvalvet kosmeetikumide terviseohutuse üle teosteb Eestis peamiselt
       
Tervisekaitseintspektsioon
Tarbijakaitseintspektsioon

Kosmeetikumi toime ja ohutuse määrab
       
Koostisosade valik
Koostisosade kogus

Kui kosmeetikatooted sisaldavad vähetuntud ühendeid siis
       
Tellitakse ekspertarvamus või katsetatakse loomadel või inimestel
Kasutatakse  ilma katsetusteta

Creative Commonsi litsents
Autori Liina Maasik teos pealkirjaga Näo- ja kehahooldustooted on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Estonia litsents.