Kutsehaigused

Kutsehaigused

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur.

Füüsikalised ohutegurid

Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Video - OHTLIK

Keemilised ohutegurid

Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.

Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

Videod - KEMIKAALIRISKID TÖÖKOHAS JA KEMIKAALID TÖÖKOHAL, MÜRGINE

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Füsioloogilised ohutegurid

Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.

Psühholoogilised ohutegurid

Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50-60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

 

VIDEO - TÖÖSTRESS

 

Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab neid töötaja kutsehaigestumisest.

Kutsehaigestumise uurimise eesmärk ja toimingud

Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.

Kutsehaigestumise uurimiseks uurija:

  • kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist
  • tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega
  • tutvub töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega
  • tutvub töölepinguga ja/või töökorraldust tõendavate dokumentidega
  • võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta
  • selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud
  • kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti

Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi ning kaasab uurimisse töökeskkonnavoliniku.

Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist ning lõpetama uurimise kutsehaigestumise raporti koostamisega.

Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise kordumise vältimiseks.

 

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License