1.4 KÜTTEKONTUURID

Küttekontuur kirjeldab küttevee ringlust soojusallikast läbi tarbija ja tagasi. Ühe soojusallikaga võib ühendada mitu erinevat küttekontuuri. Iga küttesüsteem sisaldab kindlasti ruumide temperatuuri tagamiseks radiaatorite küttekontuuri (Joonis 1.3).

 

Joonis 1.3 Radiaatorite küttekontuur (Grundfos. Küttesüsteemid eramus)

Radiaatorite küttekontuure võib olla ka mitu. Näiteks võib moodustada eraldi kontuurid esimese ja teise korruse kütmiseks. Radiaatorite küttekontuuri maksimaalne temperatuur on tavaliselt 70-80 C°.

 

Tänapäeval kasutatakse üha rohkem põrandakütet (Joonis 1.4). Põrandakütte tarvis luuakse eraldi kontuur. Suurim erinevus radiaatorkütte ja põrandaküttesüsteemi vahel on nende töötemperatuur. Põrandakütte korral ei tohi pealevoolutemperatuur kunagi ületada 40 C°.

 

Joonis 1.4 Põrandakütte kontuur (Grundfos. Küttesüsteemid eramus)

Tavaliselt on hoonetes eraldi kontuur sooja veega varustamiseks (Joonis 1.5). Selles kontuuris hoitakse soojuskandja temperatuur piirides 55-65 C°.

Joonis 1.5 Sooja vee kontuur (Grundfos. Küttesüsteemid eramus)

Eraldi küttekontuur võib olla ka veel sissepuhutava õhu soojendamiseks (Joonis 1.6).

Joonis 1.6 Sissepuhkeõhu küttekontuur (Grundfos. Küttesüsteemid eramus)

Kõik erineva funktsiooniga küttekontuurid on mõeldud töötama erinevatel temperatuuridel ja tihti ka erinevatel aegadel. Suvel näiteks ei kasutata ruumide kütmise kontuuri ja sissepuhutava õhu soojendamise kontuuri. Küll aga vajame sooja vett aastaringselt. Seega peavad kõik küttekontuurid olema eraldi juhitavad ja reguleeritavad.