Kuidas toetada õppimist?

Rääkides õppimist toetavatest õppematerjalidest, peame alustama õppijast. Õppija on just see, kes peab meie loodud õppematerjalidega tööle asuma, keda meie õppematerjalid peavad haarama ja motiveerima ning ka targemaks tegema. Tuleb püüda lähtuda teooriast, et et õppimine sõltub eelkõige sellest, mida teevad õppijad (erinevalt kahest teisest teooriast, mis ütlevad, et õppimine sõltub sellest, millised on õppijad ning mida teeb õpetaja; Biggs & Tang, 2007). See, mida õppijad ilma meie suunamiseta on valmis tegema, sõltub nende senistest kogemustest, nende harjumustest, ootustest ning keskkonnast.

Me kõik oleme ilmselt kogenud, et igal kursusel on väga erinevaid õppijaid: on neid, kes on väga motiveeritud iseseisvalt tegutsema ja neid, kes töötavad õppejõu püüdlustele pigem vastu. Samas peame meie õpetajatena kindlustama, et kõik õppijad jõuaks ainekursuse lõpuks oodatud tulemusteni.

Seega peavad meie õppematerjalid ja õppeprotsess olema sobilikud nii sügavatele kui pinnapealsetele õppijatele (vt. meenutuseks http://lepo.it.da.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf). Ehk tuleb arvestada asjaoluga, et vastavalt ootuste-väärtuste teooriale leiab õppimine leiab aset siis, kui (Biggs & Tang, 2007):

  1. õpitav on õppija jaoks väärtuslik (tähtis)
  2. õppijal on võimalik õppimises edu saavutada

See, mida ja kuidas õppijad õpivad, on nende reaktsioon õppejõu poolt loodud tingimustele: õpitegevustele ja õppematerjalidele.

Kui auditooriumis võib õppejõud oma õppematerjalide õigustuseks öelda, et "seda ma räägin ja seletan juurde", siis iseseisvaks kasutamiseks mõeldud õppematerjalide puhul seda teha ei saa. Ideaalne, kui õppematerjalide kasutamiseks pole vaja meil õppija kõrval seista ja teda juhendada. Ehk öeldes Rowntree (1994) sõnadega: "Being a distance teacher is never being able to say: „I’m sorry – let me try to put that another way". Seega tuleks õppematerjalidega püüda asendada kogu silmast-silma tegevus: sõbralik sissejuhatus, motiveerimine, juhendamine, julgustamine, info edastamine, kinnistamine, tagasiside andmine jne.

iDevice ikoon
Iseseisvaks õppimiseks mõeldud sisupaketi loomist võib võrrelda terve õppeaine või loengu ettevalmistamisega - kõik peab lihtsalt kirjas olema, et kompenseerida õpetaja/õppejõu puudumist. Ehk siis võiks lähtuda 7-sammulisest mudelist (http://www.jiscinfonet.ac.uk/InfoKits/effective-use-of-VLEs/designing-for-sustainability/sustainable-steps-model):
  1. sõnastage õpiväljundid;
  2. määratlege õppija tegevused lähtudes kõigist õpiväljunditest;
  3. mõelge läbi interaktiivsuse võimalused (kuidas toimub enesekontroll, tagasisidestamine);
  4. mõelge läbi erivajadustega õppijatega arvestamise võimalused (kas on alternatiivseid võimalusi õpitava omandamiseks);
  5. koostage õppematerjalid;
  6. piloteerige (laske õppijatel kasutada);
  7. hinnake, küsige tagasisidet, viige sisse parandused.