Rebashein ehk amaranth

Rebashein ehk amaranth Mg, Fe, P, Cu, Zn, Ca, C, B6 - vitamiin

Amaranthi päritolumaaks peetakse Mehhikot. Vanade asteekide jaoks oli rebashein üks põhitoidus. Amaranthile pühendati usulisi rituaale kus osa saagist tänumeeles jumalatele annetati. Rebasheina põldudega läks aga samamoodi nagu kinoapõldudega. Hispaanlastest vallutajad (konkistadoorid) käskisid need hävitada. Ka amaranthi kasulikud omadused ja kõrge toiteväärtus avastati uuesti alles hiljuti.

Amaranth on pikkade punaste õiekobaratega üheaastane rohttaim. Taimel on leekivpunased lehed ja see võib kasvada 30-90 cm kõrguseks. Tänapäeval kasvatatakse rebasheina peamiselt dekoratiivtaimena. Rebasheina on mitu erinevat liiki, toidutaimena kasvatatakse ainult valgete seemnetega amaranthi.

Kasulikkus: rebasheina seemned on võrreldes enamiku teraviljadega valgu- ja mineraalaineterikkamad. Neis sisalduvad aminohapped on hästi tasakaalustatud. Durumnisujahuga võrreldes sisaldavad rebasheina seemned kaks korda rohkem rauda ja neli korda rohkem kaltsiumi.

Amaranth sisaldab 14,4 g valku, 6,5 g rasva, 66,1 g süsivesikuid ja annab 373 kcal toiduenergiat 100 g kohta.



 
Rebashein Pilt:aquarianbath.blogspot.com Amaranthi seemned Pilt: purcellmountainfarms.com  

 

iDevice ikoon Kasutamine

Amaranthi kasutatakse nagu kinoad ja tatart. Rebasheinast jahvatatakse ka jahu. Noori lehti kasutatakse nagu spinatit. Rebasheina seemneid tuleb keeta 30 min, vett peaks olema 2-3 korda rohkem. Keetmisel ei kleepu seemned kokku ja maitse on pisut piprane. Keedetud amaranth näeb välja nagu siiamari. Rebasheina seemneid saab nii idanda kui ka paisutada nagu popkorni.

Amaranti jahust valmistatud tainas on niiske ja magus, ei sisalda gluteeni. Jahust valmistatakse lamedaid küpsetisi, pannkooke ja vahvleid, nisujahuga segatult leibu ja kooke.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License