2.5 Elektripaigaldiste ohutusklassid

iDevice ikoon

Kodumajapidamises kasutatavad elektripaigaldised (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi:

  • Tavalise pistikuga elektritarvitid 0-klass;
  • Elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass;
  • Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid II-klass;
  • Kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid.

Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutusklassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalised.

Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.

Tavalise pistikuga elektritarvitid (0-klass). Tavalise pistikuga elektritarvitil on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni rikke korral võib elektriseadme metallkere või -kest sattuda pinge alla. Põhiisolatsiooniga elektritarviti tunneb ära tema ühendusjuhtme otsas oleva täisringi kujulise otspinnaga pistiku järgi. Tavalise pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa.

NSV Liidus kehtinud standardid ja eeskirjad lubasid kasutada ka 0-klassi elektritarviteid, milles oli, nagu I klassi tarvititel, olemas põhiisolatsioon, kuid mille metallümbrise ühendamine kaitsejuhiga ei olnud ette nähtud. Eesti Vabariigis on selliste elektritarvitite müük ja kasutamine keelatud, kuna nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu.


Joonis 52, Tavaline pistikupesa, pistik ja 0-ohutusklassi kuuluv seinavalgusti. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.4,20

Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass). Kaitsemaandatud (I ohutusklassi) elektritarvitil ei ole eritähist, kuid sellise tarviti saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid joonis 53. Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust.

Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte.

I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa (kuid see on ohtlikum).


Joonis 53. Kaitsekontaküdega pistikupesa, pistik ja l ohutusklassi kuuluv kohvikeetja ja röster. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.4


Joonis 54. Juhtme ühendamine kaitsemaan-datud tarviti klemmidega: l - ühendus­klemmid, 2 - kaitsejuhiklemmid, 3 - kolla-rohelist värvi kaitsejuht, 4 - isoleermater­jalist tõmbetakisti, 5 - murdumiskaitse, 6 -isoleermaterjalist alus. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.40

Tarviti ühendus- ja pikendusjuhe või pistik tuleb vahetada, kui:

  • Juhtme mingi osa on vananemise või kuumuse tõttu hapraks muutunud, selle isolatsioon pragunenud, murdunud või muul viisil kahjustunud;
  • Juhtme pind on kuumenemise tõttu kohati tumenenud ja tarviti töös esineb katkestusi, mis viitab juhtmesoonte katkemisele;
  • Ühendusjuhtme punutiskate on katki kulunud;
  • Pistikul on põlemis- ja sulamisjälgi või pragusid.

Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass). Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa.


Joonis 55. Valatud pistikud kaitseisolat-siooniga tarvitite jaoks: a -16 A pistik; b -2,5 A pistik. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.42

Kui rikneb 16 A pistik või sellise pistikuga tarviti ühendusjuhe, tuleb see asendada samasuguse 16 A pistikuga ühendusjuht­mega või asendada riknenud pistik kait­sekontaktiga pistikuga, kusjuures kaitsekontakti juhtmesoontega ei ühendata.


Joonis 56. Kaitseisolatsiooniga elektritarviti ja selle tähis. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.29

Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav.


Joonis 57. Kaitseisolatsiooniga föön ja tol­muimeja. Joonisel on esitatud ka selliste II klassi eleklritarvitite tähised. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.5


Joonis 58. Kaitseisolatsiooniga (II klassi) valgustil on joonisel toodud tähis. Pistiku saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.23

Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass). Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepinge trafost, mille võib ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa.

Joonis 59. Kaitseväikepingelised valgustid ja nende tähised. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.22

Kaitseväikepingetrafol on vastavad tähised või tunnusmärgid joonis 60. Vastavate kontrollitähistega trafo on eelnevalt kont­rollitud ja tema ohutus on tagatud.


Joonis 60. Kaitseväikepingetrafo, millel on heakskiidumärk ja kaitseväikepingetrafo tähised. Allikas: Meelespea EEI. Elektriohutus kodus, 1996, lk.22

Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtivatele nõuetele on kontrollitud selle riigi sertifitseerimis- või järelevalveasutu­ses ja seade on tunnustatud ohutuks, varus­tatakse seade selle asutuse vastavusmärgiga. Seade võib olla varustatud mitme vastavusmärgiga, mis tähendab, et seade vastab mitme erineva riigi ohutusnõuetele (Meelespea EEI, 1996, lk.4 - 20).

Euroopa Liidu vastavusmärk on CЄ. Vastavusmärgi järgi võib ära tunda ohutud ja kontrollitud elektriseadmed. Kõik Eestis müügil olevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga EEI.