KONTROLL- JA MÕÕTEAPARAADID

Kontroll- ja mõõteaparaadid on mõeldud elektriliste või mitteelektriliste suuruste kontrolliks või mõõtmiseks.

 

 

MUUNDURID

Elektrivarustussüsteemis on kasutatavate elektriliste suuruste (pinged, voolud) diapasoon väga lai. Sellepärast tuleb vastavad voolud ja pinged sobitada standardsetele väärtustele, mis on sobilikud mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetele. Neid seadmeid ei ühendata elektrivõrku vahetult, vaid seda tehakse läbi mõõtetrafode.

Mõõtetrafoks nimetatakse trafot, mille eesmärk on muundada elektrilisi signaale mõõteaparaadile või automaatjuhtimissüsteemile sobivale tasemele. Muundada võib nii voolu kui pinget, vastavalt sellele nimetatakse neid voolu- või pingetrafodeks. Mõõtetrafode Sekundaarvoolude nominaalseteks väärtusteks on 1 A ja 5 A ning nominaalseteks sekundaarpingeteks 100 V ja 110 V.

 

Voolutrafo on abiseade vahelduvvoolu tugevuse mõõtmiseks mõõte- võikaitseahelates. Peale selle kaitseb voolutrafo mõõteahela seadmeid ja elemente võrgus esinevate voolutõugete, liigpingete ja muude häirete eest.

Voolutrafot kasutatakse siis, kui vool või pinge erineb seadmele sobivast. Trafo oluline tunnus on ülekandesuhe. Ülekandesuhe näitab primaarmähise voolu suhet sekundaarmähise voolu. Kui trafole on märgitud ülekandesuhe 800/5, siis see tähendab, et primaarvoolu 800 A korral on sekundaarvool 5 A.

Voolutrafo primaarmähiseks on mõnikord kaabel (juhe), mille voolu mõõdetakse ja mis läbib südamiku, moodustades ühekeerulise mähise, sekundaarmähise keerdude arv on ülekandeteguri kordne. Sekundaarmähisesse indutseeritakse vastavalt väiksem vool.[ http://et.wikipedia.org/wiki/Voolutrafo]

Voolutrafo valitakse selle ehituse, ülekandesuhte, täpsusklassi ja koormatavuse järgi. Madalpingelise voolutrafo magnetahel kujutab endast kõrgekvaliteedilist rõngassüdamikku, mida ümbritseb sekundaarmähis (joonis 79).

 

Joonis 79. Voolutrafo ehitus (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Voolutrafo)

 

Südamik koos sekundaarmähisega on suletud ümbrisesse, mis on valmistatud löögi- ja kuumuskindlast ning isekustuvast klaaskiud tugevdatud materjalist. Voolutrafo nimesildile on märgitud selle primaar- ja sekundaarnimivool (viimane on enamasti 5 A), mis määravad trafo ülekandesuhte (joonis 80).

Joonis 80. Voolutrafo (allikas: http://www05.abb.com/global/scot/scot235.nsf/veritydisplay/eebe791af3a29a52c125794a0056f0cf/$file/%28204A%29_ABB-przekladniki%20EN_01_16.11.pdf)

Pingetrafo on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega. Magnetsüdamikuga pingetrafo on olemuselt sarnane iga magnetsüdamikuga trafoga. Trafo põhikomponendid on primaar- ning sekundaarmähis(ed), mis on paigutatud ümber elektromagnetilisest terasest magnetsüdamiku (joonis 81).

Joonis 81. Pingetrafo skeem (allikas: http://elering.ee/public/Infokeskus/Uuringud/Mittetavaparaste_mootemuundurite_NCIT_uuring.pdf)

Primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvu suhe määrab ka ära trafo ülekandesuhte. Pingetrafo primaarmähis on tehtud suure keerdude arvuga ning väikese ristlõikega traadist. Primaarmähis lülitatakse ahelasse, kus tahetakse pinget mõõta. Pingetrafo sekundaarmähis on valmistatud väikese keerdude arvuga ning suure ristlõikega traadist.

Magnetsüdamikuga pingetrafod (joonis 82) on tänu oma lihtsale konstruktsioonile ning koostekomponentide väikesele arvule väga töökindlad. Pingetrafode hoolduskulud on madalad, nende paigaldamine ja tööleseadmine toimub lihtsalt ning odavalt.

 

Joonis 82. Pingetrafo (allikas: http://www.abb.ee/product/us/9AAC30300190.aspx?country=EE)