Euroopa Ühenduse kvaliteedimärgid

Euroopa Ühenduse kvaliteedimärgid
iDevide ikoon Mõtisklus
Millisel põhjusel kasutatakse Euroopa Liidus üldist toiduainete kvaliteedimärkide süsteemi?

Euroopa Liidus kehtiva üldise toiduainete kvaliteedimärkide süsteemi eesmärgiks on kaitsta konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. Süsteem tugineb vanade liikmesmaade varemeksisteerinud seadustel, mis tagasid kaitse nende kohalikele toodetenimetustele. Tegemist on toidukaupade nimetuste registreerimissüsteemiga, mis baseerub nende geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul. Antud nimetuste kaitse ühenduse tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud inspektsioonisüsteemid, ühenduse tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta.

1. KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS

 

(Protected Designation of Origin, PDO) – tähistab toodet, mida toodetakse kindlas riigis, regioonis või kohas ning, mis omab sellest tulenevalt kindlaid kohale iseloomulikest inim-ja keskkonnafaktoritest tulenevaid omadusi. Tingimuseks on, et tooraine saadakse määratletud piirkonnast ning toote tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas. Kaitstud päritolunimetust kandva toote puhul on toote omadused otseselt tulenevad geograafilise piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest.

 

 

2. kaitstud geograafiline tähis

(Protected Geographical Indication, PGI) – päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad. Toote tootmine ja/või töötlemine ja/või müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas. Piisab, kui üks tootmisetapp toimub määratletud geograafilises piirkonnas. Kaitstud geograafilise tähisega toote puhul võib seos geograafilise piirkonnaga põhineda erilistel omadustel, või reputatsioonil.

 

 

 

3. garanteeritud traditsiooniline eritunnus

(Traditional Specialty Guaranteed, TSG). Märk viitab toote traditsioonilisele iseloomule tootmisviisi või koostise osas. Eripära selle määruse mõistes on tunnusjoon või tunnusjoonte kogum, mille poolest põllumajandustoode või -saadus selgelt erineb teistest samalaadsetest samasse kategooriasse kuuluvatest põllumajandustoodetest või -saadustest, kusjuures välimust ei loeta tunnusjooneks. Eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega tootmisviisiga, mis on määratletud ühenduse või siseriiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites (väljaarvatud kui see õigusakt on kehtestatud toote eripära määratlemiseks). Registreerimiseks peab toode või saadus olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Nimi peab väljendama eripära (lubatud pole üldist laadi väide) ning ei tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga.